Setomaa asub Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, moodustades omapärase kultuuri- ja keelesaarekese. Piiriäärsed kombed ja eluviisid on seal kandunud aastasadu inimeselt inimesele, jäädes muust maailmast üsna puutumatuks. Setomaa on kauni looduse ja omapärase kultuuriga paik.

Seto lipp

Setod peavad Setomaad küll üheks piirkonnaks, ent praegused haldusolud on Setomaa Eestimaa piires jaganud neljaks vallaks. Lisaks sellele on idapoolne osa Setomaast koos Petseri linnaga üldse Venemaa haldusalas.

Setomaa

Kes need setod siis on? Nende keel oleks nagu eestlastel, aga ei ole ka. Usk nagu slaavlastel, aga ei ole ka. Setod on alati elanud „katõ ilma veere pääl“ – õhtu- ja hommikumaa kultuuride piirialal, ida ja lääne kokkupuutepunktis.

Vaade Setomaale

Enne ristiusustamist olid setod maausulised. Seda peegeldasid ohvrikivid ja raviva toimega allikad; iidse viljakusjumala Peko kuju, millega seotud rituaalid olid meeste saladus. Pekot koguneti austama kaks korda aastas ühistele pidustustele. Arvatavasti oli Peko puust või vahast, mis liikus kindlas perede ringis igal aastal uude kohta. Uue peremehe valimine toimus meeste seast. Võõraste eest hoiti Pekot väga salajas. Lauluema Anne Vabarna laulis seto eeposes Peko Setomaa kuningaks. Aga et Peko puhkab Petseri liivakoopas, siis valitseb Setomaad tema nimel kuningriigipäeval rahva poolt valitud asemik Setomaa ülemsootska.

Seto kinnine taluõu

Loe Setomaa kohta lähemalt www.setoturism.ee, www.setomaa.ee ja et.wikipedia.org/wiki/Setomaa.

Ku sa lupat!

2016-05-08

www.zetod.ee

edge team oü